Ajamaja Lugu 2012-2025

Oleme unistanud, arutanud, plaane joonistanud ja enam ei saa oodata. Nüüd peab majaehituse ära tegema. Kohe nüüd! Talvel "võtame" kodumetsast palgid. Kevadel hakkame kohe ehitama. Aprillis vundament, mai-juuni seinad, juuli-august katus peale. Septembris teeme krundi haljastustöid ja talveks kolime sisse. Vähemalt selline oli esialgne hüperoptimistlk ja "veidi" naiivne plaan. Siit leiad loo sellest mis edasi sai.

Metsa me läheme. Talv on külm ja krõbe. Kuusiku talus tavaliselt talvel ei ööbita. Uhame reheahju kütta, magame parte peal ja anname saagidele valu. Nii päris mitu nädalavahetust, trotsides -20 kraadist pakast. Kokku sai naabri traktori abiga metsast välja toodud üle 100 kuusepalgi. Kevadel suured palgikoorimistalgud.

Erilised tänud abilistele Metsas: Agnes, Peeter, Henno, Siiri, Egon, Priidik, Annabel, Meril ja palkide Koorimisel: Peeter, Agnes, Henno, Egon, Mihkel, Jaanus, Oskar, Filipp, Vaarika, Aivar

Kas me ikka oleme valmis ennast üksteise ja selle maaga niivõrd sügavalt siduma? Tegelikult peaksid palgid ka veel mõned aastad kuivama. PAUS! Lähme hoopis 1.5-aastaks Ameerikatesse. Kui tagasi jõudes oleme endiselt paarina koos ja majaehitamise tuhin on endine, siis liigume edasi!

Alustame Colombias ja Ecuadoris akrojooga tänavaesinemistega. Hiljem kulutame kõik oma majaehituseks kogutud säästud, et reisida läbi USA Kanadasse ja õppida AcroYoga Montreal'i koolis treeneriteks. Parim teenistus tänavaesinemistel - New York City Times Square.

Tagasi kodus. Kuusepalgid ikka kuivavad. Kodu loomise tung on endiselt suur. Korraldame esimest korda AcroFestonia. Selle tarbeks on vaja ehitada välistuudio - Akropol. Napsame osa palke virnast ja harjutame kätt.

Tänud: Henno, Tiiu Harri, Egon, Priidik, Tauno

Palgid ikka kuivavad, osad juba hallitavad. Tahaks elada aastaringselt maal, enda majas. Nüüd oleme endas juba kindlamad - kopa võib maasse lüüa.

Maja vundament (nagu ka kõik ülejäänud elemendid) olgu taskukohane, sest suuri sääste meil ei ole ja laenu ka ei taha võtta. Otsustame vundamendi ehitada sellest, mida leidub looduses külluslikult - vundamendi august kaevatud kruusasest pinnasest ja kasutatud autorehvidest. Uurin vanaisalt, kas see ikka on hea mõte. Ta pole varem sellisest ehitusmeetodist kuulnud, aga peale lühikest mõttepausi pakub: "Küll aga sobib - see ei idane ega mädane!"

2015 suvel toimusid 5 korda "Maandamistalgud" ehk suur rehvipeks, kus 2-3 päeva järjest kallati tühjadesse autorehvidesse kruusa ja tihendati kuvaldade ja vasaratega tagudes 400 auto kummi - moodustatud oli meie tulevase kodu keldrikorrus.

Abilised: Peeter, Agnes, Henno, Tauno, Eva, Indrek, Egon, Oskar, Ragnar, Mann, Maari, Tuule-Liis, Rety, Hando

Ehitame maja edasi mõtetes ja plaanides. Hangime materjale. Harjutame veel kätt ja ehitame 20m2 suuruse suveköögi, sest Kuusiku talus jäi juba ruumi väheseks. Ruumi jäi veelgi vähemaks septembris, kui meile sündis tütar Saskia. Vajadus enda kodu järele aina suurenes ja kannustas kõikidest raskustest (loe: rahaliste vahendite puudumisest) hoolimata edasi unistama ja tegutsema.

Acrofestonial 50 inimest ja 2 paralleelset töötuba - üks Akropol'is ja teine ajutise katuse all metsa all - Octopus'is.

Palgid vähendatud koosseisus (vahepeal oleme ju Akropoli ja suveköögi ehitanud) on nüüd 5 aastat kuivanud (ja osad ka veidi mädanenud) ja valmis oma eesmärki täitma.

Ehitame rehvivundamendi peale ümarpalkidest 1.korruse karkassi. 2.korruse karkass valmib maja kõrval platsil, maa peal. Selle võtame hiljem osadeks lahti ja tõstame kraana abil üles. Katus saab soojustatud 700 kahlu pillirooga. Katusekatteks saab huvitavate sünkroonsuste tõttu HDPE geomembraan, sest mõte on sinna peale kunagi mätaskatus teha. Kui maja karkass koos kõikide postide, talade ja katusesarikatega valmis, siis tellime mobiilse saekaatri, mis ülejäänud palgid prussideks, plankudeks ja laudadeks saeb.

Tänud: Rob, Peeter, Agnes, Maarja, Henno, Egon, Oskar, Taavi, Heikki, Ragnar, Tauno, Indrek, Rick

Kevadel saabub meie hoovile 10 tonni toorsavi Viimsist! Paneme kamakad malmvannidesse likku, segame ja mikserdame aeg-ajalt kuniks lõpuks on mõnus ja ühtlane püree. Saame hakata saviga katsetama ja esimeseks savitööks "krohvime" vundamenti väljaspoolt. Segusse 1 osa savipüreed, 2-3 osa liiva, sideaine (nt pilliroopahn, mida igal pool vedeleb). Ka Saskia saab majaehitusel käe valgeks (loe: sinisaviseks).

Järgmiseks valmivad triiphoone ja eeskoja karkassid.

On olnud erakordselt soe suvi. Temperatuur on mitu nädalat 30-kraadi kandis püsinud ja pikad kuivaperioodid nõuavad palju aiamaade kastmist. Juulikuu oli viimase 50 aasta kuumim…

Aitäh: Saskia, Ester, Henno, Peeter, Agnes, Maarja, Rob, Indrek, Egon, Heikki

Talvel linnas elades jääb nii mõnigi ehitus/lammutusplats silma. Küsija suu pihta ei lööda! Tondi kool läheb "uuendamisele". Objekti boss annab meile vabad käed kogu koolis - kõik läheb lammutusele, võtke mis võtta annab. Saame endale terve võimla jagu põrandalaudu, põrandatalasid, kümneid aknaid, prusse, laudist ja ühe suure Eesti kaardi geograafia klassist. Objekte on teisigi. Näiteks tulevane Fahle galerii zelluloosi tehases.

Tänx: Rob, Peeter, Agnes, Liisi, Egon, Eeri (Pani osa võimlapõrandast ja kossurõnga "Balta Chill'i baari)

Saabume Kuusikule rekordiliselt vara - juba märtsis. Sassu käib Kohilas lastehoius. Oleme uue lapse ootel. Iga paari päeva tagant kütame reheahju huugama ja teeme seal taga eelajaloolist sauna.

Aprillis tegutseme talveaia/triiphoone kallal ja täidame kõik avad eri kohtadest kokku kraabitud akendega. Egon hakkab meie hoovi peale oma hütikest ehitama ja on pidevalt abiks nii majal kui aias.

30.aprillil saabub Kiijo-Piitre, kes hiljem küll Leonhardiks kujuneb. Ta jääbki meie juurde elama.

Juunis saabub 1800-kahluline pilliroo koorem Võrtsjärvelt. Sellest saab meie maja seinte ja põrandate soojustus. Hakkame leiutama meetodit kuidas pilliroog tihkelt seina sisse panna. Läheb suureks toppimiseks, pressimiseks, niker-nökerdamiseks.

Valmistume festivaliks - teeme 1.korrusele musta põranda, et seda ruumi saaks töötubade läbiviimiseks kasutada. Põhja- ja idasein saavad pillirooga täidetud, et võimlejad tuule eest kaitstud oleks. Acrofestonia on vinge, nagu alati. Meil õnnestub osalejate seast värvata ka talgulisi, kes alustavad valminud seinte savikrohvimisega.

Teeme endale profiili Workaway keskkonda, mille kaudu hakkame vastu võtma välismaa vabatahtlikke. Oktoobris satuvad õnneliku juhuse läbi meie juurde arhitekt Albert ja insener Charlotte. Oli ka aeg, et mõni asjatundja ka meie ehitusele pilgu peale viskaks! Midagi väga hullusti polegi. Saame lihtsalt palju häid nõuandeid selle kohta, kuidas kõike veelgi kindlamaks ja tugevamaks ehitada. Talve hakuks on majal seinad täis topitud ja valminud on trepp, mis kunagi oli kellegi teise trepp.

Tänud: Rob, Harri, Egon, Agnes, Peeter, Tauno, Henno, Oskar, Filipp, Berk, Alejandro, Kätlin, Martin, Krista, Tauri, Rees, Indrek 2, Asko, Merill, Birgit, Peter, Elkke, Madis, Albert, Charlotte, Max, Britte, Omar, Valeria, Jake, Elizabeth

Märtsi alguses jõuab Eestisse Koroona. Tuleme varakult maale ja otsustame, et enam ei lähegi linna tagasi - järgmiseks talveks tahame enda majja sisse kolida! Esiteks teeme valmis Egoni alustatud majakese ja õige pea kolib sinna esimene elanik. Workaway lehe kaudu tuleb meile terveks suveks sulaseks Tanel.

Sisse kolimiseks on vaja veel palju - puurkaev, veevarustus, kanalisatsioon, elekter, vaheseinad, 2.korrus, puukütte pliit kööki, keskkütte katel keldrisse, korsten, lõpututes kogustes krohvimist ja erisuguste aukude ja pragude kinni toppimist. Säästudest on alles 7000 eurot. Veel ei tea kuidas asjad lahti rulluvad ja mil moel see võimalikuks saab, aga eelnevale kogemusele toetudes teame, et küll lõpuks kõik laabub - me leiame õiged materjalid ja tulevad õiged inimesed.

Nii läheb. Abi ja tuge tuleb ennekõike perelt, sugulastelt ja lähedastelt sõpradelt. Aga ka naabritelt, kohalikult torumehelt, akrosõbrast elektrikult ning sõprade sõpradelt, kes näiteks just oma maja laudist või köögitehnikat vahetavad.

2.detsember - sissekolimise päev. Koos meie nelikuga on uues kodus sisse seadnud kanad (keldris), 2 küülikut (talveaias), palju kärbseid (neid tuleb igast praost) ja huvitaval kombel ka mitmeid liblikaid. Kõik on maksimaalselt pooleli, kuigi tuba on soe. Vett toome esialgu ämbritega Kuusiku kaevust. Ainuke püsiv köögisisustus on pliit. WC-d ka veel pole. Savipõrand tolmab ja pudiseb, sest viimistluskihti pole veel teinud. AGA! Tunne on ikkagi väga luksuslik ja kohati eksootiline. Juba paari nädala möödudes tehakse puurkaev ja kraanist hakkab külma vett vulisema - elu läheb veelgi luksuslikumaks! Peagi saab ühendatud ka keldris asuv katlasüsteem ja nüüd ringleb meie savipõrandates ja -seintes soe vesi. Talve elame kenasti üle. Tööd on veel lademetes ja lähiaastatel meie maja küll veel valmis ei saa. Igav ka ei hakka. Iga väikse uuendusega läheb elu aina paremaks.

Tänxud: Tanel, Ingmar, Sven, Tiiu, Egon, Rob, Maarja, Peeter, Agnes, Jaan, Simona, Bibbi, Oskar, Mirell, Tinnu, Karl, Daimi, Rety, Villem, Hegle, Ege, Liis, Siret, Kätlin, Kaili, Thomas, Margus, Üllo, Urmas, Tanel

Tundub endiselt veel uskumatu, et me tõesti siin elada saame. Pikkade aastate jooksul tundus, nagu tegeleksime mingi huvitava, eksperimentaalse kunstiprojektiga, aga mitte sellise maja ehitusega, kus me ühel päeval ka elama hakkame. Aga nüüd elamegi!

Kevadel lähevad seemned varakult mulda ja saame oma kasvuhoone täispotentsiaali näha. Juba enne kõiki muid ehitusplaane teadsime, et tahame kogu maja lõunakülge katvat triiphoonet ja selles ei pea pettuma. Juba varakevadel kütab päike selle ruumi nii soojaks, et saame maja uksi-aknaid lahti hoides sealt lisakütet.

Sel suvel toimub seitsmendat korda Acrofestonia. Osad töötoad toimuvad meie maja 2.korrusel.

Pidevalt käib ehitus ja nikerdamine. Suvel saab eeskoda seinad ja aknad. Aknad leitud loomulikult ei kusagilt mujalt kui Küüni tagant.

Sügisel saab lõpuks 1.korruse põrand viimase viimistluskihi savi. Jälle on palju leiutamist-katsetamist, sest sellise põranda tegemise kohta lihtsalt ei leidu juhiseid.

Tänud: Carmel-Ann, Romet, Ingvar, Joshua, Natalia, Joosep.

Eelmisel suvel hävitasid Acrofestoonlased 5 aastat varem "ajutiseks varjualuseks" loodud Octopusi, sest selle edasine kasutamine ei oleks enam turvaline olnud. Kuna festivali plaanime edasi korraldada, siis tuleb ehitada uus ja kapitaalsem varjualune - Octopus 2.0. Õnneks on varakult kohal ühed, kes osaliselt eelmise Octopusi hävitamise eest vastutavad olid - Natalia ja Joshua. Jah, ma tean - endagi maja pole veel valmis ja juba uued projektid? Enda maja ei saa nii kui nii lähima kümne aasta jooksul valmis (optimistlike prognooside kohaselt), seega miks mitte vahepeal miskit muud huvitavat teha! Eriti kui tingimused on soodsad: Abilised on agarad; Oru mõisa lauda lammutamiselt saame erinevaid üle 100 aasta vanuseid palke, talasid, poste; Onupojapoliitika on hoovi toonud mitu koormat "praaki" termopuitu küttepuu hinnaga; Loodusehitusguru Sven Aluste on nõus koolituse käigus uuele hoonele "Mandala" katuse ehitama. Ja nii ta läheb. Juuli lõpuks, kui akrotrikitajaid igast maailma otsast meie juurde voolab, on avatud külgedega välistuudio piisavalt valmis, et seal töötubasid korraldada. Sügisel vahetatakse Kohila Gümnaasiumis aknaid ja vanad on ettevaatlikult konteinerisse paigutatud. Tuleb taaskord meenutada vanasõna, mis meid siiani kandnud on: "Küsija suu pihta ei lööda". Ja nii on peagi Octopusil ilusad suured aknad seinteks.

Kummardused abilistele: Joshua, Natalia, Adam, Heikki, Sven, Asko ja kõik koolitusel osalejad.

Oleme vahest mõlgutanud, et ühel päeval võiks enda hoovile ka väikse sauna ehitada - kunagi määramatus tulevikus, kui aega ja raha on rohkem. Nüüd on asjaolud sellised, et vaja on see asi kohe ette võtta! Tagant tõukab asjaolu, et sel aastal korraldame kümnendat korda Acrofestonia't ja sel puhul on oodata ca 150 külalist. Suuremal määral kui varem toimub palju ka meie hoovil ja Kuusiku saunast jääb sellele massile väheks.

Jällegi saame ehituse ette võtta tänu soodsatele asjaoludele - Sõber Adam Inglismaalt tahab ehitusel kätt harjutada, et kunagi endale maja ehitada; Meile pakutakse üks vana palkmaja, mis on lahti võetud, nummerdatud ja virnastatud. Adam on platsis juba Mai alguses ja on valmis 3 kuud järjest ehitama, et Juuli lõpuks, kui toimub suursündmus, oleks saun saunatatav. Kuna aega pole kaotada, siis vundament saab olema meie seinstest ehitustest kõige konventsionaalsem - suur lahmakas betooni, mille purtsatab torust välja suur seguauto. Ühtlasi saab pool keldrit ka põranda.

Järgmine etapp on vastukaalus jällegi väga aeganõudev, sest vundamendi peale laome maakividest müüri. Need palgid olid aastaid õues katete all seisnud ja väga paljud olid ka hukka saanud, eriti kõige alumised palgiread - maakivi müür asendab neid. Enamjaolt kasutame palke õiges järjestuses, aga nurgaühendused teeme kõik uued. Kasutame ära kõik mis vähegi kasutada annab. Mõned pilpad ja mädad vaid jäävad kütteks. Palkiridade vahele traditsioonilist turbasammalt. 3 kuud mööduvad väga intensiivse ehitustöö tähe all ja festivali ajaks saab saun tõepoolest saunatatavaks. Ehitus muidugi jätkub…

Igavesed tänud: Adam, Joshua, Maria, Dora, Danny, Harry, Adam